Kas see on laiskus või hoopis vaimne väsimus?

Sa ei ole laisk – võib-olla oled lihtsalt vaimselt väsinud

Kas oled kunagi istunud oma laua taga ja mõelnud:

„Ma peaksin seda tegema… aga ma lihtsalt ei suuda.“

Sul võibolla töö, kooliasjad, trenn või mõni muu ülesanne, mida sa tegelikult tahaksid ära teha. Ometi tundub alustamine kuidagi võimatuna. Telefon tundub huvitavam, voodist tõusmine raskem ja isegi lihtsad ülesanded võivad tunduda tohutult kurnavad.

Esimene mõte võib olla: „Ma olen lihtsalt laisk.“

Aga alati ei ole asi laiskuses.

Mõnikord võib probleem olla hoopis selles, et sinu keha ja aju on väsinud, ülekoormatud või stressis.

Mis on vaimne ehk kognitiivne väsimus?

Vaimne väsimus tähendab lihtsustatult seisundit, kus pikaajaline või intensiivne mõttetöö muudab keskendumise ja mõtlemise raskemaks.

Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) järgi võib kognitiivne väsimus väljenduda näiteks motivatsiooni vähenemise, tähelepanu languse, aeglasema info töötlemise, suurema vigade arvu ja raskemate otsustena.

See tähendab, et kui sa oled mitu tundi õppinud, töötanud, lahendanud probleeme või tegelenud pidevalt erinevate ülesannetega, ei pruugi sinu probleem olla soovimatus midagi teha.

Sinu aju võib lihtsalt vajada puhkust.

Stress võib muuta isegi lihtsad asjad raskeks

Stress ei ole ainult tunne peas. Sellel on mõju nii kehale kui ka käitumisele.

APA kirjeldab stressi kui füsioloogilist või psühholoogilist reaktsiooni erinevatele stressoritele. Stress võib mõjutada väga paljusid keha süsteeme ning olla seotud näiteks väsimuse, ärrituvuse ja keskendumisraskustega.

Pikaajalisem stress võib omakorda mõjutada keskendumist, mälu, und ja üldist enesetunnet. APA märgib, et kroonilise stressi korral võivad inimesed kogeda näiteks väsimust, keskendumisraskusi ja ärrituvust.

Seega võib juhtuda midagi sellist:

stress → halb uni → väsimus → keskendumisraskused → ülesanded jäävad tegemata → süütunne → veel rohkem stressi.

Selline ring võib panna inimese arvama, et ta on laisk, kuigi tegelik probleem võib olla ülekoormus ja vähene taastumine.

Ka uni mängib väga suurt rolli

Kui sa magad liiga vähe, ei pruugi kannatada ainult sinu energiataset.

Teadusuuringutes on leitud, et unepuudus võib mõjutada mitmeid kognitiivseid võimeid. Ühes meta-analüüsis, mis hõlmas 70 uuringut ja 147 kognitiivset testi, leiti unepuuduse mõju erinevatele kognitiivsetele funktsioonidele, sealhulgas tähelepanule, töömälu toimimisele ja infotöötlusele.

Teises uuringus leiti, et juba ühe öö magamata jätmine mõjutas keerukamate kognitiivsete ülesannete sooritust ning taastumine ei toimunud kõigi funktsioonide puhul kohe pärast ühte normaalset ööd.

See on oluline meeldetuletus:

Kui aju on väsinud, ei saa sa alati lihtsalt „rohkem pingutada“.

Mõnikord on kõige produktiivsem asi, mida teha saad, puhata.

Aga kuidas eristada laiskust ja vaimset väsimust?

Alati ei ole võimalik neid üheselt eristada ja ühe sümptomi põhjal ei saa teha järeldust inimese vaimse või füüsilise seisundi kohta.

Siiski tasub endalt küsida:

• Kas ma tahan tegelikult ülesande ära teha, aga mul pole energiat alustamiseks?
• Kas mul on olnud viimasel ajal palju stressi?
• Kas ma magan piisavalt?
• Kas mul on olnud väga palju õppimist või tööd?
• Kas keskendumine on muutunud tavalisest raskemaks?
• Kas isegi asjad, mis mulle tavaliselt meeldivad, tunduvad praegu kurnavad?
• Kas ma tunnen pidevalt, et pean midagi tegema, aga ei jõua taastuda?

Kui vastasid mitmele küsimusele „jah“, võib olla mõistlik vaadata oma olukorda veidi teise nurga alt.

Läbipõlemine ei tähenda lihtsalt seda, et oled väsinud

Siin tuleb teha üks oluline vahe.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) käsitleb läbipõlemist tööalase nähtusena, mis tekib kroonilise tööalase stressi tagajärjel, mida ei ole edukalt juhitud. WHO kirjeldab kolme peamist mõõdet: energiakadu või kurnatus, suurenenud vaimne eemaldumine tööst ning vähenenud tööalane tõhusus.

Oluline on ka see, et WHO järgi ei ole läbipõlemine iseseisvalt meditsiiniline diagnoos ning mõistet kasutatakse konkreetselt tööalases kontekstis.

Seetõttu ei tasu iga väsimust või motivatsioonipuudust kohe läbipõlemiseks nimetada.

Mõnikord oled lihtsalt halvasti maganud.

Mõnikord oled liiga palju järjest töötanud.

Mõnikord on sul liiga palju kohustusi.

Ja mõnikord võib pikaajaline väsimus olla märk millestki, mille puhul tasub rääkida spetsialistiga.

Mida siis teha?

Kõige esimene samm ei pea olema enda süüdistamine.

Selle asemel küsi endalt:

„Mida mu keha ja aju praegu vajavad?“

Võib-olla vajad korralikku und.

Võib-olla vajad ekraanist pausi.

Võib-olla vajad jalutuskäiku või füüsilist liikumist.

Võib-olla pead oma ülesanded väiksemateks osadeks jagama.

Näiteks selle asemel, et mõelda:

„Ma pean kolm tundi õppima.“

proovi:

„Ma õpin järgmised 20 minutit ja siis teen pausi.“

Väike algus võib tunduda palju lihtsam kui terve suure ülesande korraga ette võtmine.

Ära mõõda enda väärtust ainult produktiivsuse järgi

Me elame ajal, kus sotsiaalmeedias näeme pidevalt inimesi, kes justkui jõuavad kõike teha.

Õppimine.
Trenn.
Töö.
Reisimine.
Sõbrad.
Uued projektid.
Täiuslik hommikurutiin.

Aga inimese väärtus ei sõltu sellest, kui palju ta ühe päeva jooksul ära jõuab teha.

Puhkamine ei ole läbikukkumine.

Mõnikord on paus see, mis võimaldab sul järgmisel päeval jälle edasi liikuda.

Millal tasub abi otsida?

Kui väsimus, motivatsioonipuudus, keskendumisraskused või halb enesetunne kestavad pikalt ja hakkavad segama sinu igapäevast elu, tasub sellest rääkida arsti või vaimse tervise spetsialistiga.

Väsimusel võib olla palju erinevaid põhjuseid ning ainult internetiartikli põhjal ei saa kindlaks teha, millest see konkreetsel inimesel tuleneb.

APA soovitab professionaalse abi poole pöörduda muu hulgas siis, kui stress või ärevus hakkab mõjutama igapäevast toimimist või meeleolu.

Lõpetuseks

Järgmine kord, kui avastad end mõttelt:

„Ma olen nii laisk.“

proovi korraks peatuda.

Küsi endalt:

„Kas ma olen tegelikult laisk või olen ma lihtsalt väsinud?“

Need kaks asja ei ole alati sama.

Sa ei pea ennast iga kord tagant sundima. Mõnikord on parem võtta hetk, hingata, puhata ja alustada uuesti väikese sammuga.

Sest produktiivsus ei tähenda seda, et sa pead kogu aeg midagi tegema.

Mõnikord tähendab edasi liikumine hoopis seda, et sa lubad endal korraks peatuda.

 

Allikad ja lisalugemine

• World Health Organization (WHO) – Burn-out as an occupational phenomenon: WHO: Burn-out an occupational phenomenon
• American Psychological Association – Stress: APA: Stress
• American Psychological Association – How stress affects your health: APA: How stress affects your health
• American Psychological Association – Cognitive fatigue: APA Dictionary: Cognitive fatigue
• PubMed – Sleep deprivation and cognitive performance: PubMed: Recovery of cognitive performance and fatigue after sleep deprivation
• PubMed/PMC – Meta-analysis of sleep deprivation and cognitive performance: Research article: Impact of short-term sleep deprivation on cognitive variables