What’s up, Franky olen.
Olen olnud nii kiusatav kui ka kiusaja (I guess). Minu lore algab sellest ajast, kui kolisin Jõgevale. Kuna ma olin tihti peale kiilakas, siis mind kutsuti vähihaigeks. Obviously mul ei olnud vähki. Paar korda põhiline kutsuja sai paar korda küll noomida, aga see ei toiminud. Õnneks ta kolis ära, sellega vaibus ka “haigus”. Kolmandas klassis hakkas vaikselt tundide segamine pihta. Neljas klass oli suht vaikne, aga viiendas oli tundide segamine juba argipäevane asi. Suure tõenäosusega, kuna kodus ei olnud asjad korras. Üks päev pidin järsku täiskasvanuks hakkama (põhjust ei maini). Hakkasid väärteod ning mendijooksud pihta. Suitsetamised, joomised jms. Tihtipeale kiusasin oma klassivenda, kuna ta haises kassikuse järgi ning segas teisi oma kommenteerimistega. Eks kõik, mis selle aja perioodil ehk 9 aasta jooksul juhtus, pani mu vaimsele tervisele põntsu. Tagant järgi mõeldes, miks mul oli vaja hakata ise kiusama jne. Sitt tunne jäi. Kutsekas õnneks ei kiusatud mind ega mina ei kiusanud teisi. Aga kõik see on mind ikkagi jubedalt mõjutanud, et hakkasin isegi muusikaga tegelema. Kirjutasin valmis oma esimese loo “Elu”, kus ma vabandasin oma ema, venna ja tolleaegse eksi ees. Tänaseks on elu juba muutunud, eks Discordis ikka paneme teineteisele puid ja kiusame, aga see on rohkem “homie-love”. Lõpuks kiusamisel ja kiusamisel on vahe. Sõprade vahel torkimine on fine, aga kui mingi suvaline isik ette jääb, siis on juba teine asi.
Nüüdseks tegelen ma muusikaga nime alt Frankyofficial